Inimene tajub maailma värvide
kaudu. Me oleme harjunud, et keha ja värvid on üks ja sama ning
neile mõjuvad samad jõud. Aga järsku see ainult näib nii ja on
tegelikkuses hoopis teisiti? Me tunneme värve, aga kui palju me
selle all olevatest kehadest endist teame? Äkki
on värv ja aine kaks erinevat asja.
Kas on võimalik, et kõik, mis
füüsika seadused meile ütlevad, kehtib tegelikuses ainult värvide
kohta. Kui me näeme, et õun kukub puu otsast alla, äkki näeme
gravitatsiooni mõjul kukkumas ainult selle värve. Tegelik keha jääb
meile nähtamatuks ning võib asuda hoopis mujal, kui näiliselt
kukkuva õuna värv.
Teada saades, et loovtöö
teema on värvid, oli üks esimesi mõtteid teha midagi sürreaalset.
Algselt tahtsin ma valida ühe eseme või maastiku ning joonistada
sellest mitu erinevat versiooni. Selleks mõtlesin kasutadad
erinevaid vahendeid, erinevaid toone, reaalsust erineval viisil
moonutada. Mul oli mitu ideed, mille abil pilte huvitavamaks muuta.
Kuid varsti avastasin, et mõned olid palju sügavama mõttega, et
värvidega on võimalik mängida palju huvitavamalt. See viis mind
voolamise idee juurde, kõik muu tulenes sellest.
Lisaks kunstile hõlmab see töö
ka veidi filosoofiat ja füüsikat. Viimast ainult niipalju, et selle
seadusi rikkuda ja nendega mängida.